Cheers to new beginnings



Mulle lähedased inimesed ja need, kes näoraamatus mu sõbrad on juba teavad, et alustan sellest sügisest taas kooliteed. Minu kõige suurem kahetsus eelmisest aastast oli see, et ma siis ei kandideerinud. Reaalselt käis see mõte mind ikka päris tihti kummitamas. Ju siis pidi nii minema, et mul oleks veel üks lisa aasta kogemuste ammutamiseks. Kui nüüd järele mõelda siis see üks vahe aasta andis tõesti päris palju juurde ning jõudsin ka endas rohkem selgusele, et kuhu poole oma karjääris areneda soovin.

Igatahes olen päris elevil selle kõige üle. Mäletan hästi seda hetke kui käisin vestlusel ning sealt välja tulles mõtlesin, et ahh.. kindlasti ma valituks ei osutu ja proovin järgmine aasta uuesti. Läks umbes tunnike mööda ning sain meili, kus oli kirjas, et olen osutunud valituks. Ma ei suutnud seda uskuda ja ega ennem ei uskunudki kui arvutis oma õppima asumise ära kinnitasin. Kui keegi oleks mulle viis aastat tagasi öelnud, et praeguseks hetkeks on mul lõpetatud baka, asun õppima magistrisse, mul on oma kodu ja armastav kaaslane siis ilmselt oleks ma ta saatnud kohta kuhu päike ei paista. 

Päris mitmed on küsinud, et milleks sellise eriala puhul magister? Kõige lihtsam vastus on see, et ma soovin tulevikuks rohkem valikuid. Õenduse eriala on üpriski lai, võib töötada haiglas osakonna õena, pereõena, operatsiooniõena, ravimifirma esindajana, kiirabiõena jne. Magistrikraadiga on parem võimalus saada õppejõuks, osakonna ülem või vanemõeks, õendusjuhiks või peaspetsialistiks ja ma usun, et see nimekiri jätkub. See avab ikka oluliselt ja olulisi uksi. Ma olen teatud inimeste suust kuulnud seda, et noh lähed ja hakkad nüüd kõvasti teadust tegema jah. See kõlas nagu natukene halvustavalt ja omas negatiivset tooni, suur osa õppest põhineb tõesti teadusartiklitel ja see ju näitabki seda, et kõik see info on piisavalt pädev, et arendada edasi meie tervishoiu süsteemi. Millisel moel seda veel arendada saab kui mitte teaduse tegemises. Kui nüüd päris aus olla siis minu üks eesmärkidest on kindlasti avaldada mõni hea teadusel põhinev artikkel millest inimestele kasu oleks. Ma arvan, et see pilkav teaduse tegemise fraas tuleb osaliselt ka sellest, et inimestel puuduvad teadmised võimalustest, mis avanevad õe erialal.  Õed ei ole ainult need, kes verd võtavad ja süsti teevad, see eriala on sootuks laiem. 

Ma olen ääretult põnevil ja loodan, et lähima 5 aasta sees saan ennast nimetada õeks, kellel on õendusteaduse magistrikraad. Miks lähima 5 aasta sees? Magister ise kestab 3,5 või 4 aastat, aga ma usun ja loodan, et selle aja sisse mahub veel ridamisi tähtsaid sündmusi. Ideaalsusest oleks siis puudu ainult üks pisike põnn. Küll tema ka tuleb siis kui tulla tahab ;)

Soovin kõigile ilusat algavat sügist ja tuult tiibadesse nendele, kellel samuti mingi elumuutus parasjagu käsil on :)!

<a href="https://www.bloglovin.com/blog/1809128/?claim=pveb5fntb5t">Follow my blog with Bloglovin</a>

RESTART !

Follow my blog with Bloglovin
Tere taas!

Ilmselt jääb teile kohe silma, et üpriski palju on siin muutunud.  Blogi on endale saanud uue aadressi, uue nime ja kujunduse. Milleks kõik see? Kohe räägin lähemalt.